Tehnoloogiast

Arhitekt Alex De Rijk on öelnud: „Kui 19. sajand oli terasesajand ja 20. saj betoonisajand, siis 21.  sajand on insenertehnilise puidu pärusmaa.”

Miks passiivmaja?

Passiivmaja (inglise k passive house) on defineeritud kui madala energiatarbimisega maja. Passiivmaja energiatarve on tavalisest majast väiksem. Passiivmaja lahendused säästavad 80-95% energiat, võrreldes tavaliste majadega. Kui näiteks tavalise 200m2 maja elektriga kütmise aastane kulu on ca 1200  eurot siis sama suurusega passiivmaja kütmiseks kulub ainult 130 eurot. Väiksem energiatarve saavutatakse maja õige projekteerimise ja kvaliteetse ehitamisega ning päikeseenergia ja majas tekkiva soojuse efektiivse ärakasutamisega. Madalate ülalpidamiskuludega ja jätkusuutlikult projekteeritud hooned kasutavad maksimaalselt  ära ümbruses leiduvat passiivset energiat. Säästetakse energiat, mis traditsioonilises majas kaotsi läheb.

Eestis on valdav enamus hoonetest energeetiliselt ebaefektiivsed ja seda eelkõige nende suure soojatarbe vajaduse tõttu. Kui Eesti elamute keskmine soojatarbimine aastas jääb vahemikku 200 – 400 kWh/m², siis analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides on see näitaja 150 – 230 kWh/m². Seega maksavad Eestis korteri – ja hooneomanikud küttekulude eest reeglina 40 – 45% enam kui mujal Euroopas.

Passiiv – ja energiasäästlike hoonete peamised eelised on:
•    madal energiatarve (madalad kütte – ja elektrikulud);
•    aktiivse küttesüsteemi puudumine või selle osaline kasutamine;
•    mugav sisekliima aastaringselt;
•    pikk ekspluatatsiooniiga ning väikesed remondikulud;
•    kõrgem müügihind;
•    oluliste piirangute puudumine hoonete kujule ja välisilmele ning ruumide asetusele.

 

Arvestades, et ehituskulud on passiivmajal ja traditsioonilisel hoonel peaaegu võrdsed (2-6% suurused erinevused), kuid hilisemad halduskulud olulisemalt väiksemad kui tavalistel majadel siis ehitatakse passiivmajasid Euroopas järjest enam.

Passiivmaja ei ole energiastandard, vaid tervikkontsept võimalikult kõrge mugavuse saavutamiseks.

Aastal 2020 peavad vastama kõik ehitatavad majad passiivmaja standarditele.

Passiivmaja olulisemad heaolutegurid:
 
•    Ruumides puuduvad külmad pealispinnad, mistõttu on välistatud ka hallituse tekkimine,
•    Tänu heale soojaisolatsioonile, on ruumide kõikides kohtades ühtlaslelt soe, võimaldades ruume täies mahus kasutada (nt võib võib voodi paigutada vastu välisseina). Lisaks tagab hea soojustus meeldiva temperatuuri ka suveperioodil, mistõttu puudub vajadus kliimaseadme järele;
•    Tänu heale ventilatsioonisüsteemile on ruumides pidevalt värsket õhku ning elanikud ei pea muret tundma kas ruumid on piisavalt õhutatud ega jätma ohutuse mõttes aknad lahti. Lisaks sellele toimub niiskuse ärajuhtimine sihipäeaselt, magamistoa aknad võib (aga ei pea) ööseks kinni jätma, kui tänavamüra und segab.

•    Tarindis puuduvad niiskuskahjustused tagavad pika kasutusea, millega seoses on kogu kasutusea jooksul madalad remondikulud ning samuti maja või korteri müügihind kõrgem;

 

Kuidas tagame tervisliku sisekliima?

Kasutame passiivmajade ja pasiivmaja seinaelementide tootmisel Saksas ja Austrias väga kõrgelt hinnatud puitmaterjali. Puidu kasutamine seina siseelemendina tagab väga kvaliteetse ja sõbraliku sisekliima. Puitu on võimlik katta looduslike kattematerjalidega nagu savikrohvid, värvid ja õlid, mis võimaldavad puidul jääda niiskuse ja temparuuri reguleerijaks ja seeläbi tagada tervislikud tingimused aastaläbi. Puidust siseelemendid takistavad õhu liigset kuivamist talvisel kütteperioodil ning võimaldavad koguda ja akumuleerida soojust vähendades seeläbi soojakadu.

Võrreldes kivimajadega on puit parem sisekliima looduslik reguleerija.  Puidu sisepinnad võimaldavad maja nn “hingamist” takistades siiski õhu ebasoovitud liikumist soojustuskihtide vahel.

 

Kuidas tagame kõrge ehituskvaliteedi?

Puitkonstruktsioonil põhinevad seina elemendid on tehases eelnevalt toodetud ja paigaldatakse kiirelt maja asukohas. Kasutame seinakonstruktsioonides Saksa päritolu ristkihtpuidust elemente (RKP puitpaneelid) , millega tagame maja pikaajalise vastupidavuse ja säilimise ilmastikutingimustele.

RKP puitpaneelid sobivad omadustelt kõikide hoone kandevkonstruktsioonide paigaldamiseks. RPK on enamasti toodetud Euroopa kuusest, männist või lehisest. Puit sorteeritakse, lõigatakse õhukesteks kihtideks. Õhukesed puitlauad kuivatatakse. Hiljem liimitakse kuivatatud lauad kõrge rõhu all üksteise suhtes risti paiknevate kihtidena üksteise külge. RKP saavutab puidu stabiilsuse ja koormustaluvuse kõigis suundades; puidu lõhenemine ja niiskussisaldusest tulenevad mahupaisumised/mahukahanemised on minimaalsed. RKP on naturaalne ja võrratu loodusliku välimusega puitpaneel.

Ristkiht puitpaneel on mitmekesiste töötlemisvõimalustega absoluutselt monoliitsed paneelid. Antud puidust valmistatud kaasaegne ehitusmaterjal on Euroopas ja ka mujal järjest enam populaarsust kogumas nii eramute kui ka kõrghoonete puhul. Tegemist on monoliitse struktuuriga eelvalmistatud elemendiga, mis isoleerib soojust ja samaaegselt kannab koormuseid. Tegemist on võrdlemisi tulekindla materjaliga (kõrge tuletõkke klassiga), mis võrreldes terasega, suudab tulekahju korral koormusi vastu võtta kümnetes kordades kauem. RKP on võimalik valmistada ja paigaldada kuivalt ja kiiresti. Uurimused on näidanud, et inimesed, kes elavad / töötavad hoones, mille siseviimistluseks on jäetud naturaalne puit omavad kõrgemat heaolu tunnet, kui inimesed, kelle elukeskkond on seotud värvitud või krohvitud siseviimistluspindadega. Ristkiht puitpaneele saab kasutada ilma raskuste esinemiseta koostöös betooni, terase, kivi, kipsi, krohvi, värvi ja teiste materjalidega